Vahel läheb ka nii

Hei!
Vabandan, et eile ei kirjutanud teile, kuid sellel on jällegi põhjus. Põhjuseks oli see, et ma ei teadnud, kas ma saan silver fleet-i või mitte ja ei tahtnud vale infot jagada.
Eile läks muidu jube halvasti, väga tugev tuul oli ja sain vist esimest korda enda karjääri jooksul tunda konkreetselt okse maitset, sest hakkas üles tulema pingutusest. Kaldale tulles oli selline väsimus, et oleks tahtnud lihtsalt 24h magada. Teiseks sai mul tugevast tuulest selline tüdimus, et lihtsalt jube. Kolmandaks, ise arvasin, et ei saa mitte mingi nipiga hõbe gruppi, sest eilne sõit oli tõesti alla poole igasugust arvestust. Lihtsalt jõudu polnud piisavalt. Õnneks, nagu pealkiri ütleb, juhtub vahel ka nii, sest oma nelja Grade 1 regati ajaloos olen 2 korda esimesena jäänud välja kuldgrupist. Täna siis selgus, et minu õnnega on siiski võimalik ka teistpidi, sest sain eelviimasena hõbedasse.
See oli iseenesest väga mõnus, sest teadmine, et rohkem kui 1 koht rohkem langeda pole võimalik andis suhteliselt vaba tunde ja vabad käed. Põhimõtteliselt on ju võimalik ainult tõusta?!
Nii ka läks, et suutsin täitsa pole viga sõita. Esimene sõit olin 19, kusjuures suutsin jällegi teha kõva comebacki. Alumises märgis olin eelviimane 39-s, ja finishis 19, tähendab, et 20 kohta tõusin viimase ringiga. Teine sõit nii hästi ei läinud. Olin 29-s. Stardid läksid täna ka hästi. Tuul oli nagu ikka tugev ja kogu aeg veel tõusev ka. Rohkem polegi midagi öelda. Suutsin 3 kohta kokkuvõttes tõusta ka veel. Homme on muidu ka viimane päev. Hoidke veel natukene pöialt ning siis saab läbi, saab paadi pakkida, 2 päeva puhata ja seejärel koju tulla!
Tsauki!