Thursday, January 10, 2008

Philip island/koalad/pingviinid/suvi

Tsau!

Eile oli ilma suhtes igati tavapärane Austraalia suvi. Sooja oli 29 kraadi. Hommikul alustasime varakult, kell 10 läksime juba veele, tegin enne Aasia meistrivõistluseid viimase korraliku trenni. Mõõduvõtt algab iseenesest alles 14-ndal, kuid tunnen, et mu keha vajab enne seda puhkust, sest iga päev on täna briisile lõppenud tuveva tuulega ning lihased juba karjuvad lõõgastuse järele. Niisiis, tegime rahuliku 3h-se trenni ning seejärel sõitsime Ene ja Antsuga 2h kaugusele Philip Islandile, kus oli tõsine lootus lõpuks ometi surfama saada.
Surfamine jäi siiski kahjuks vaid mõtteks, sest jõudsime sinna veidi peale nelja ja surfilaenutus pandi juba viiest kinni. Seega jäi lainete peal liuglemine ära. Loomulikult oli see minule suur pettumus, kuid mu üllatuseks oli sellel saarel veel teisigi ääretult huvitavaid asju, mida teha.
Alustuseks käisime Koala pargis ning nägime neid katsumisulatuses ilma mingite võrede või asjadeta. Täielikult looduses lihtsalt. Loomulikult panen teile pilte ka sellest. See oli väga vahva, sest alustuseks öeldi meile, et seal pargis on koalasid 20. Otsisime puu otsast neid nagu tulnukaid, väga harva kuskil puu ladvas isegi istumas neid oli. Õnneks tuli hiljem selliseid alasid, kus nad tõesti käeulatuses olid.
Pärast seda läksime veel ookeani äärde, mis oli väga kaljune ning kena. Sealt edasi liikusime pingviinide paraadi vaatama, mis nägi välja järgmine:
Igal õhtul pimedaks hakkab minema, tulevad pingviinid merest kala püüdmast suurte "gäng"-idena kaldale enda urgudesse koju magama. See näeb välja nagu suurlinna elanike tõeline kojutung tipptunnil. Igal pingviinil on oma kindel urg, kuhu ta igal õhtul tagasi läheb, nagu meilgi, inimestel, kodud. Kodus on tänu paaritumishooajale juba ootamas ka väikesed pingviinipojad, kes hämaras samuti urust välja tulevad, et koju tulevat ema/isa tervitada ning neilt süüa saada. Niisiis, õhtuhämaruses ootus pingviinide nägemise järele aina kasvas, kuid näha polnud ühtki. Lõpuks, kui oli juba suhteliselt pime, hakkas neid seevastu merest massina tulema. Ma ei oska teile kuidagi kirjeldada palju neid oli, ikka tuhandeid. Ka nemad olid meil katsumisulatuses, kuid loomulikult seda teha ei lubata, õige kah! Väga võimas vaade oli ning veel võimsam oli kalahais, sest kõik need pingviinid olid ju terve päeva kalastanud. Peale pingviinide tuli hämaruses merelt kalastamast veel kaldale magama ka asjatundjate väitel ligi miljon lindu, seega oli ka taevas paksult linde täis. Igati võimas vaade. Kahjuks seal ei lubatud pilti teha.

Tänasest: jällegi polnud tegu millegi erilisega, kui juba hommikul kell 11 kraadiklaas 38 kraadi näitas ning päevapeale veel 42-nigi jõudis. Mitte midagi erilist teha ei jaksanud ning kuna oli tuulevaikus siis ei tulnud mingigi lühike trenn kõne alla. Läksin väga kerget ja otsest teed-võtsin poosi sisse basseini äärde ning üritasin teha kõige ehtsamat turisti tööd-päevitada. See ei olnud sugugi nii kerge, sest kuumus oli tappev ning iga 2 minuti tagant tuli basseini sulpsata. Lõpuks väsitas ka see täiesti ära ning tulin tuppa. Läksime veel Chinatowni õhtustamagi, hiljem tulid veel Marko ja Raul meile ujuma. Igati mõnus ja rahulik päev.
Homsest nii palju, et kodust väljume 5.55 ja Marko ning Rauli võtame peale kell 6.00, et sõita pikale tripile "Great Ocean Drive"-ile, mis on vaatamisväärsus omaette. Eks ootused on kõrged, et tuleb väga uhke ning kena koht. Jääge siis ootama tagasisidet ja pilte, milline see siis kõik välja nägi, seniks tsauka ja nüüd siis pilte eelnevast:
Koaladest veel nii palju, et lõpuks leidsin veel flegmama looma kui Paco, nad magavad 20h päevast!
Kas teie vaatate enne ära sõitmist auto alla, et seal pingviine poleks?
Ookean!

2 comments:

Unknown said...

Ütleks, et see on elu:)

Muid teateid ka. Sinu tagasituleku auks hakkavad meil suusatunnid, hurraa! Ja veebruaris on kavas klassidevaheline võrkpall, kus me ikkagi peame oma tiitlit kaitsma..
Kallidpallid.

Anne-Mari said...

ma ju lihtsalt kadestan.!