Buenos Dias Palma!

Tervist!
Väga vabandan, et ma ei ole kirjutanud teile juba, kuid kahjuks pole see osutunud füüsiliselt võimalikuks. Internetti lihtsalt ei ole, vähemalt sellisena nagu mina, IT-maailmaga ära hellitatud noormees, harjunud olen. St. et toas netti pole. Seega tulin klubisse ja maksin 20 euri ja saingi nädalaks paroolid. Igatahes, asun koha asja kallale:
Sõit kulges meil üpris hästi, kõik sujus. Tegelikult ma veidi ikka valetan kaa, aga eks lihtrahvale tulebki asja läbi rohu ja lillede seletada. Auto elektroonika streikis vahetevahel üpris korralikult, mis tähendas, et kiirteel lasi ta ise heast tahtest signaali, GPS-i ei olnud võimalik sütkari otsikust laadida ja seega sõitsime saksamaa lõpu ja prantsusmaa alguse kompassi järgi. Seda sellepärast, et sealt, kus märgid ilusti seletanud oleks, kiirteelt, tuli Lauri ja Argo arust maha pöörata. Seletus enda tegude kaitseks oli järgmine: kaua me ikka siin saksamaal sõidame, märk näitas FR noh!
Sellegipoolest, jõudsime lõpuks Barcelonasse, kus 4h parkimiskohta otsisime. Pärast parkimiskoha leidmist tegime kerge söögi ja seejärel oligi aeg laeva minna. Laevasõit, mis oli umbes Nordic Jet Line-i suuruse katamaraaniga kujunes väga konkreetseks okse konveieriks. Argo jäi WC-sse isegi magama, sest välja sealt lihtsalt polnud mõtet tulla. Mina ja Lauri suutsime üpris ainsatena kogu laeva peal lõpetada reisi ilma nö. ketti panemata. Kõik see oli tingitud sellest, et lained olid suhteliselt Ookeani keerdu ja laeva suurust ma juba kirjeldasin. Sellegipoolest jõudsime kenasti kohale.

Palma de Mallorca, väike saar vahemeres on ääretult armas, väike mägine maatükk. Ma ei oska seda teile kuidagi kirjeldada. Siin on äärmiselt mõnus. Linna jahtklubi, (mitte see, kus meie oleme), on üks suuremaid, mida minu, "kogenud" meremehe silmad näinud on. Samuti ehitatakse seal sadamas ligi 200 jalaseid luksusjahte ning kaatreid. Ma tean... mul jäi kaa suu lahti!
See selleks. Ka meie klubi on ääretult kena. Mis sellest, et siin on 200 jalaste kaatrite asemel 4,2 meetri pikkused Laserid ja veel lühemad RSX-id, kuid uskuge või mitte, minu südamele on nad kordi lähedasemad. Paadid on meil juba harjumuse kohaselt liiva peal. Siiski, Austraaliaga võrreldes on tegemist rohkem betooniga, sest see on üpriski kõva, isegi autoga saab peal sõita.
Kodu on meil kaa väga OK, klubist umbes 400 meetri kaugusel. 3 toaline korter, millel on 2 suurt rõdu kõlbab meile põhjamaa poistele suurepäraselt. Piltidega ma kõigest sellest, mida kirjeldan teid kahjuks kostitada ei saa, sest tõsilugu, unustasin fotoka Maarjamaale. Lauri tuliuue I-Phoniga proovin mõne klõpsu sellegipoolest teha ja edaspidi ka paar pilti teile üles panna.

Täna, 12. märts oli see ajalooline päev, kus käisin ka esmakordselt Hispaania vetes merd kündmas. Tegelikult oli asi kündmisest kaugel. Ääretult mõnus oli. Tuul oli täpselt minu lemmik. Tagumiku sai sutsu üle poorti ajada, laine oli küll suur, kuid selle eest väga sujuv ja päike paistis. Kraade oli 20 ringis. Seega nautisin tänast päeva siiani enim ja loodan, et iga päev läheb aina paremaks. Rohkem ei oskagi teile midagi erilist praegu kirjutada. Näpud on siin õhtutundidel Can Pastilla YC-s õues internetis istudes juba jääs ja ausalt öeldes tahaksin minna koju neid soojendama.

Kirjutamiseni!
Karla